Vana-Kalamaja tänav on ca kilomeetri pikkune tänav Põhja-Tallinna Kalamaja linnaosas suunaga Balti-Jaamast mere äärde.
Piirkond on tundud oma elanikesõbraliku (ca 15,000) ja veidi boheemlasliku õhustiku poolest, olles sõbralikult avatud külalistele.
Kinnisvara on Tallinna mõistes pigem kallim, küündides keskmiselt 6000 eur/m2 ning kinnisvara arendus on aktiivne.
Kaardilt võib leida tänava lähipiirkonda jäävad laiemalt ja vähem laiemalt hinnatud huvipunktid, millele tasub tähelepanu pöörata jalutuskäigul.
Jalutuskäigu ulatuses on mitmed monumentaalseid muuseumid, näitused, pargid, restoranid aga kindlasti tasub külastada Vesilennukite angaaris asuvat Meremuuseumit, Balti-Jaama turgu ja muidugi legendaarset Topsi.
Valikuliselt ülevaatlik tutvustus järgmiste objektide kohta:
Vana-Kalamaja tänav
Va
Lennusadama Meremuuseum, Vesilennukite angaar
Ohtralt auhindu kogunud enam kui 100 aastane ehitis, kus tänases muuseumikogus on püsieks üle 200 eksponaadi seotud Eesti merendusega.
Hoone on tellitud Vene Keisririigi poolt Peeter Suure Merekindluse kompleksi osana ning valmis aastal 1917, projekteeritud ja ehitatud Taani arhitektibüroo Christiani&Nielsen poolt. Algselt oli planeeritud kolm ehitist, kuid I maailmasõda katkestas plaanide elluviimise.
Põhiosas koosneb angaar kolmest betoonkuplist (kooriku paksusega 8–12 cm), mis toetuvad nurkades betoonpostidele. Tegemist on teadaolevalt vanima niivõrd suure raudbetoonist koorikkonstruktsiooniga – kolme kupli aluse pinna mõõdud on 36,4 × 116 meetrit.
Vesilennukite angaaride harukordsus tuleneb eelkõige konstruktiivsest lahendusest. Hoone koosneb põhiosas kolmest kaksikkõverast raudbetoonkoorikust (keskmine paksus 8–12 cm) ning neid nurkadest ja liitekohtadest toetavatest postidest, mida on kokku 36, neist 12 on diagonaalsed tugipostid. Koorikkonstruktsioonina on tulemus märkimisväärne nii ehitusteaduslikus kui -tehnilises mõttes.
Tegemist on teadaolevalt esimese nii suure (sillatud ruum mõõtmetega 36,4 m x 116 m) raudbetoonist koorikkonstruktsiooniga kogu maailmas. Angaaride konstruktsioonid arvutati tõenäoliselt välja niinimetatud membraaniteooria abil. Ehitusteaduse seisukohalt on tegemist ikka veel moodsa ehitisega, kuigi praegused normatiivid võimaldaksid betooni sees kasutada mõnevõrra optimaalsemat terasarmatuuri.
Vesilennukite angaaridega analoogilisi konstruktsioone hakati mujal maailmas rajama alles 1930. aastatel, eriti aktiivselt aga 1950. aastatel, kui koorikute teooria ning arvutusmeetodid olid juba suures osas välja kujunenud. Samuti motiveeris koorikute rajamist mitmel pool maailmas valitsenud ehitusmaterjalide puudus; koorikkonstruktsioonid on materjalikasutuselt väga ökonoomsed, ka tööjõu suhteline odavus ning modernistliku arhitektuuri monumentaliseerumis-tendents soosis suuri skulpturaalse vormiga ehitisi.
Huvitava faktina on võib välja tuua üldisema merelennusadamate võrgustiku paiknemise Eestis, millest kuus olid saartel - Saaremaal Papisaares, Kuressaares ja Sõrve lõukas, Hiiumaal Kõrgessaares ja Tahkunas ning Ruhnus. Mandril Haapsalus, Virtsus, Narva-Jõesuus, Kundas ja Pirital.
1940 miinitraalerid, Nõukogude okupatsiooni ajal kasutuses suuresti ladudena ning äärmiselt deformeerunud. 2004 Meremuuseumi kogu, 2012 renoveerimine (117MEUR).
Omistatud auhunnad:
-
Europa Nostra Grand Prix 2013 - Euroopa Liidu kõrgeim kultuuripärandiauhund.
-
Aasta Turismiobjekt ja Aasta Turismiarendja 2012
-
Muuseumirott 2012
-
Aasta Turundustegu ja Turundustiim 2012
-
Peresõbralikem muuseum 2012
-
Meremuuseumi direktor Urmas Dresen valiti Postimehe Aasta inimeseks 2012.
-
Lennusadama rekonstrueerinud ja tema visuaalse identiteedi loonud KOKO arhitektid ja Produktsioonigrupp on samuti saanud palju auhindu: muude seas
-
Parim Disainiobjekt 2012
-
Aasta Betoonehitis 2012
-
Aasta Ehitusprojekt 2012
Balti-Jaama turg
-
1870 Verneri laohooned
-
1950 Remondivalitsuse keskladu
-
1993 Balti Jaama Turg
-
2017 renoveeritud turu avamine
-
5+M külastust aastas
-
300+ kauplejat
-
20K m2 kaubanduspinda
1870. aastal valminud Balti raudtee peajaamaks oli Balti jam.
Nõukogude ajal asusid paekivist endistes Kniepi ja Verneri laohoonetes linna remondivalitsuse kesklaod.
Balti Jaama Turg avati aga Kopli tänava ääres laohoonete alal 1. oktoobril 1993.
Juba 2007. aastal hakati räämas turu asemele plaanima kaubanduskeskust. Vaidlusi tekitas turuhoone kõrgus. Läks siiski veel ligi kümme aastat, kui Kalamaja arengule jalgu jäänud turg lõpuks uuenduskuuri alustas.
