Kunda on Lääne-Virumaal asuv merelinn, mis pakub samaaegselt erakordselt rikkaliku ajaloolist, kultuurilist, looduslikku ning tööstuslikku kooslust, olles läbi aja olnud üks varajaiseim Eestimaa asunuduspaik ning kuni kaasajani teinud silmapaistvalt kaasa kõik ajaloolised muutused. Allpool vaatleme valikuliselt mälestusi ning seostame neid Kunda kujunemislooga tänapäevani läbi märksõnade:
Kunda statistilised numbrid -
-
rahvaarv 2699 (01. Feb 2026)
3899 (2000a)
5270 (1970a) -
pindlala 9.98 km2
-
Linna õigused 1938
-
Esmamainimine 1241 küla Gundas, 1443 mõisana
-
Oluline tööstuse osakaal. Tsemenditööstus, sadam, puidutööstus.
-
Aafrika rand, kärestikuline jõgi, kirik.
Kunda kultuur ehk Kunda etapp. Hiiemägi.
küttide ja kalastajate kultuur umbes aastatel 8500-7000 eKr, mis on saanud nimetuse Kunda Lammasmäe lähistel arheoloogiliste leidude järgi. asukohaks arvatakse praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu ja Poola alad. Oletatavasti elas tol perioodil eesti aladel umbes 1500 inimest. Tegeleti küttimise ja korilusega.
Ka teised olulisemad Kunda kultuuri leiukohad paiknevad Eestis (näiteks Pulli asula, Siimusaare asula, Narva Joaoru linnamäe Joaoru asula). On leitud veel Sindi-Lodja asulakohad Reiu jõe Pärnu jõkke suubumiskoha läheduses, mis on umbes sama vanad kui Pulli asulakoht. Umbes aastast 8000 eKr pärineb Uus-Ihaste asulakoht Tartus.
Täna kasutatakse termini Kunda kultuur kõrval rohkesti ka Pulli kultuur, Narva kultuur jne.
Eesti pühapaigana on labi sajandite tuntud Kunda Hiiemäge Kunda linnapiiril, üks võimsamaid Virumaa pühapaiku.
Geoloogiliselt on see Soome lahest umbes kaks kilomeetrit sisemaa pool, 1,7 km pikkusel ja 0,4 km laiusel edela-kirdesuunalisel ning kuni 15-meetrise suhtelise kõrgusega moreenseljandikulmis on ca 1,7 km pikkune kõrgustik.
Rahvasuus aga on tegemist pühapaigaga, millest liialt palju ei teata, kuid 2003 aasta inimluudega kivikalmeleiud annavad põhjust uskuda Hiiemäe kuulumisest inimeste tegevuse juurde juba ca 2500-2700 aastat tagasi. Hiied on läbi aegade olnud ohvriandide ja palvete jagamise rahupaigad. Kundas usutakse lisaks ka hinge lahkumise paigana - Hiiemäel põletatud kehad läksid tulega taevasse.
Usutakse, et Kunda Hiiemägi oli suur tammik, sekka väikeseid kuusetukkasid, igas omakujuline ohvrikivi. Ohvriandideks võisid olla lõngad, mündid, leib, üldine igapäevane eluks vajalik. Hiies elutsevad kaitsehaldjad aga kes hoolitsesid ümberkaudsete karjade tervise ja turvalisuse ning põllukultuure kahjurite ja ilmanähtuste eest. Räägitakse, et puude lehtimise aegu on Hiiemäel koju igatsevate haldjate nuttu senini kuulda.
Hiie külastusel oli ja on ka oma etikett. Vaikus tähendab austust. Kes hiies lärmi lööb ja jookseb, saavat halvad unenäod. Vast sellest on jäänud lastetuppa metsas olles vanemate poolt hurjutamine "mis sa lärmad, ega sa kodus ei ole!". Meelehärmiks ja tasakaaluks võis muidugi kuulda kodus "mis sa lärmad, ega sa metsas ei ole!". On sellega kuidas on, hiies siiski lugupidamisest looduse ja kõige kõrgema vastu hoitakse aupaklikku vaikust. Taunitav asjade kaasavõtmine, puuoksad, taimed, kivid. Rääkimata ohvriandidest. Selle reegli vastu rikkujat tabab ebaõnn, haiguse või õnnetuse näol.
Tähele tuli panna hiie käitumist. Kui hiies olles hakkas ühtäkki tunduma nagu oled sattunud võõrasse kohta või loodus muutus hirmutavalt vaikseks, see oli hiie hoidja viis öelda - praegu ei ole õige aeg. Tule teine kord.
Kunda Hiiemägi on riikliku kaitse alla võetud 1925, arheoloogiamälestis alates 1997 ning looduslik pühapaik alates 2022 aastast.
Kuigi hiis ei ole säilinid, siis Maavalla Koja eestvedamisel 2009 aastal tehti algust hiie taasloomisega. Ühise töö käigus toodi tammetõrusid üle kogu Eesti ning pisteti mulda jõudu koguma ja suureks kasvama.
Kunda jõgi
ja tema rolli ei ole võimalik ülehinnata Kunda linna ja asumi elukaares. Just jõgi on võimaldanud areneda tööstusel aga oli elatusallikaks muinasaegadel. Rääkimata lastest kellele jõgi on pakkunud ammendamatuid fanataasiamänge ning pea eluohtlikke seiklusi, võitlusi "ülejõe" poistega, kus võitlusvahendeid ei valitud. Tänaseks aga on peredele ja loodusarmastajaile Lontova oluliselt turvalisem seikluspark.
-
pikkus 66.3 km, valgala 536m2.
-
Atraktiivne- Kunda linnas kanjonilaadses orus asuvaid jõe suudme-eelseid kärestikke Kunda linnas, mis on ühed kõige suurema languga ja looduskaunimad kärestikud Eesti jõgedel.
-
Ülemjooks Pandivere kõrgustikus, suurimad sissevoolud Voore oja ja Ädara jõgi.
-
Eripäraks suur põhjaveelise toite osakaal.
-
Kunda jõe hoiuala, Sirtsi looduskaitseala.
-
Looduskaitseline väärtus, eriti väärtuslikud suured kärestikud Kunda linnas ja Kunda mõisa juures.
-
Jahedatemperatuuriline, sobiv lõheliste elupaigana.
-
Stressiallikas: hüdroenergia kasutamine, paisutamine, maaparandustööd.
-
Kaitsealused veeselgrootud: rohevesihobu, paksukojaline jõekarp.
-
Kalastik - 25 liiki kala. Merisutt, jõesilm, ojasilm, lõhe, meri- ja jõeforell, vikerforell, harjus, meritint, haug, angerjas, särg, teib, säinas, turb, lepamaim, rünt, viidikas, latikas, vimb, hink, trulling, luts, ogalik, luukarits, ahven, võldas.
Lontova (Blücheri) - Kunda vanim tööstuspiirkond
Tänane Kunda linnaosa Lontova, mis oma algusaastail oli iseseisev küla ning liideti Kundaga a20 sajandi algusaastail - areng algas Kunda sadama asutamisega.
1802. aastal Venemaa senati määrusega hakati lubama mõisnikel tegeleda väliskaubandusega. Tolleaegsed mõisnik Peter Jacob von Schwenghelm taotles vastavat luba ning 03. märtsil 2805 taotlus keiser Aleksander I ukaasiga rahuldati. Ukaasi alusel võis sisse vedada soola, rauda ja heelingaid, välja aga kõiki mõisas toodetud saadusi. Teada on, et välja veeti muuhulgas piutu ning viina.
Millest aga selline omanäoline nimi - Peterburi ärimees Schnackenburg soovis rajada jõesuudmesse kuurordi ja hotelli nimega Neu London, millest kujunes piirkonna nimetus Lontova.
Peamised asunduse mõjuta oli siiski tööstus - 19. sajandi jooksul lisandusid saeveskid, köievabrik ja hiljem tsemenditööstus, mille töölised asusid elama Lontovasse.
Lontova saeveski (kohalike hulgas tuntud Kaldaveski)
1805. aastal rajas Schwenghelm Kunda jõe suudmealale veeenergiat kasutava saeveski. Kuna see ehitati klindikalda alla, kutsus kohalik rahvas seda Kaldaveskiks.
Veski pais oli 6,4 meetri kõrgune, selle juurde kuulusid kõrvalhooned: elumaja, tööliskasarm ja sepikoda. Kuna Schwenghelmil puudus metsa ostmiseks vajalik kapital, kutsus ta saeveski osanikuks Peterburist kindralleitnant Ferdinand von Gerhardi, kes sõlmis Roela, Tudu, Põlula ja Rahkla mõisnikega pikaaegsed lepingud palkide saatmiseks Kundasse; saeveski vajaduseks hinnati umbes 20 000 palki aastas. Palgid lõigati talvel ning parvetati kevadise suurveega jõge mööda Kundasse.
Napoleoni sõdade järel, mil riigis oli puudus sularahast, võttis Kunda saeveski kasutusele oma koduraha, mis kehtis vaid Kunda mõisa territooriumil.
1815. aastal anti välja ovaalse kujuga punakale papile trükitud 50-kopikaline rahatäht (51 x 74 mm), mis oli kehtiv kuni 1815. aasta detsembrikuu viimase päevani.
1818. aastal anti välja ristkülikukujuline (30 x 43 mm) hallile papile trükitud 10-kopikaline koduraha, mis kehtis 1818. aasta detsembrikuu viimase päevani.
-
1815. aastal oli saeveski juures umbes 20 maja rohkem kui 300 elanikuga.
-
Saeveski tootis 1815. aastal 24 000 planku ja lauda.
-
Saeveski töötas kuni 1858. aastani ning lõpetas siis tegevuse, kuna Kunda ümbruse ja jõgikonna mõisate metsamassiivid olid laastatud.
Kunda mõis
Kunda mõisat (saksa k Kunda) on esmamainitud 1443. aastal. Koht on saanud nime Gundiste järgi, kellele mõis oli keskajal läänistatud. 17. sajandil kuulus mõis Tallinna raehärrale Johann Möllerile, 18. sajandi lõpul aga von Schwenghelmidele. 1840test aastatest kuni võõrandamiseni oli mõis Girard de Soucanton'ite aadlisuguvõsa omanduses.
Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi kuuluvad vesiveski koos kahekorruselise kanalisüsteemi, sellele rajatud kunstlike kärestike ja paisuga, viinavabrik, hüdroelektrijaam, mõisa masinarehi ning vana veski vare. Esimesed kirjalikud teated Kunda mõisa vesiveskist pärinevad 1494. aastast, mõisa tööstuskompleksi hooned on rajatud vahemikus 1859–1895. Tegemist on Eestis oma aja kontekstis erakordse näitega tööstusliku vesiehitise ja maastikuarhitektuuri nutikast kombineerimisest, sellest ajast säilinud tööstuspärandi kompleksid on haruldased.
Kogu kompleks on kuulutatud kultuurimälestiseks.
Mõisal ja tema omanike tegevus mõjutas ja mõjutas kogu piirkonna arengut.
Tsemenditöötmise ajalugu
Kunda ja tsementitootmine on pea sünonüümid. Juba 1860 Kunda mõisa omanik Johann Girard de Soucanton (1785–1868) alustas kohalikust järvelubjast ja sivisavist tsementi tootma.
Tollase Venemaa kolmas tehas, šahtahjudega vabrik, loodi just Kundasse mõisaomaniku algatusel 1870. Toormaterjalina kasutati Kunda järve põhja ladestunud lubjamerglit ja sinisavi. 70ndate teisel poolel kasvas pudelahjude arv kümnelt 17ni ning toodang 19 000 tonnini. Teada on töötajate arv aastal 1883, mis oli 336 töölist.
Tootmise tähtsust ilmestab omas ajas haruldane telefoniühendus, mis loodi 1897 aastal, seda küll sadama, mõisa ja tehase vahel. Siia ajajärku jäi eraraudtee valmimine, mis võimaldas toorainet tuua ning toodangut transportida.
Ulatuslik tehase laiendamine ehk teise tehase ehitus toimus vahemikus 1892-1898, mis võeti kasutusele moodsaimad, just tsemenditööstusele mõeldud pideva töötsükliga ahjud ning vahetati senine oõhikomponent lubjamergel lubjakiviga. See võimaldas toomismahuks 51 000 tonni aastas ning tööliste arv ulatus juba 700ni. Uuendusena võeti kasutusele hüdroelektrijaam.
Kolmas tehas loodi juba nimetuse AS Port Kunda nime all 1912 ning paari aasta pärast oli tootmisvõimsus 73 000 tonnini. Aasta hiljem juba 102 000 ning töötajaid üle 1000.
Ajaloosündmuste ning sõdade tõttu toimusid taas muudatused ning Nõukogude okupatsioon natsionaliseeris nii tehase kui kaevanduse, nimetades tehase Punaseks Kundaks. Kolmas tehas seisati 1965.
1957-64 toimus suurem rekonstrueerimine, valmis neljas tehas, mille käigus tehas kuulutati komsomoli löökehituseks. Sel perioodil toimus ka linna oluline suurenemine sissetöötdud tööliste ja neile vajamineva infrastruktuuri tõttu.
80ndatel kriis elektrifiltritega ja 80-90dndad oli Kunda hall.
alates 1992 AS Kunda Nordic Tsement.
Eesti Entsüklopeedia, 13 Feb 2026 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kunda2
Kunda tsemenditehas, 13 Feb 2026 wikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Kunda_tsemenditehas
https://www.etera.ee/zoom/28873/view?page=4&p=separate&tool=info&view=0,0,2481,3508
https://et.wikipedia.org/wiki/Kunda_Lammasm%C3%A4gi
Keskkonnaamet, Kunda jõe inventuuri aruanne 2014. https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021-07/kunda_joe_inventuuri_aruanne_26.03.2014.pdf
https://www.weskiwiki.ee/index.php/Lontova_saeveski
https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021-05/paksukojaline_j6ekarp_tk_15082017.pdf
https://www.facebook.com/tsemendimuuseum
https://www.kunda.heidelbergmaterials.ee/et/tsemenditootmiseajalugu
https://www.mois.ee/viru/kunda.shtml